1900 - 1909

20. sajand oli üha kasvava linnastumise sajand, kus toimusid väga kiired muutused. Kasutusele võeti mitmed tehnikauuendused, kuid muutus ka inimeste mõtteviis ning naise roll ühiskonnas.

Murdepunktiks, mis eelmise sajandi uuest eraldas oli Esimene maailmasõda oma katastroofiliste tagajärgedega. Sõjavapustused panid inimesed loobuma minevikuihalusest, pilgud suunati tulevikku ning levima hakkasid modernismi- ja progressiideed.

Ajastu alguses oli mood vaid vähestele kättesaadav luksus, kuid sajandi lõpuks oli sellest saanud kiiresti muutuv süsteem, millest said osa laiad rahvamassid. Muutusid toimusid tasapisi, kuid pidevalt. Igal kümnendil oli pakkuda mõningaid uuendusi, mida varem polnud nähtud.

Uue sajandi alguses jätkus aastal 1895 alguse saanud belle epoque (pr. k. „ilus ajajärk“). See oli kõrgklassi õitseaeg, mida iseloomustas pillav eluviis ning luksuslik rõivastus.

Naised kandsid rohkete kaunistustega külluslikke ja romantilisi kleite. Kangastest eelistati õhukest ja kerget sifooni ja tülli ning värvidest domineerisid pastelsed toonid.

Ajastu suurimaks trendiks oli korseti abil kujundatud S-kujuline siluett. Seda iseloomustasid „tuvipuguks“ kutsutud vormikas büst ja tahapoole väljavenitatud puusapiirkond, mis ühtekokku jätsid naisefiguurist jäiga ja ebaloomuliku S-tähe kujulise mulje.

Meestemood oli seevastu tagasihoidlik, moodustades justkui tausta, mis võimaldas naistel eredalt särada. Populaarseks muutus tume pintsakuga ülikond ning veidi lühemad ja kitsamad püksid. Üha enam leidsid poolehoidu kaabud, kõrged kitsad kraed ning hoolikalt raseeritud nägu.

Kümnendi lõpupoole, kui belle epoque hakkas lõppema, pääses naistemoes esile pehmem siluett. Prantsuse disaineri Paul Poiret eestvedamisel tuli moodi ampiirstiil ning kammitsev ja ebaloomulik S-figuur asendus sirgema joonega. Loobuti korsettidest, vöökoht nihkus ülespoole, rinnajoone alla, kust voogavad kangad otse alla langesid. Taoline muutus pakkus naistele võimaluse end avalikes kohtades esimest korda mugavalt tunda.