1920ndad
Kahekümnendatel domineeris modernistlik stiil, mida iseloomustavad poisilikkus, puhtad, lihtsad jooned, adrogüünne siluett ja liigsete
ilustuste puudumine.
Seelikud
muutusid üha lühemaks, ulatudes 1926. aastal juba põlvede alla;
taljejoon lähenes taas puusadele; vabaduse sümboliks said lühikesed
juuksed nn bobsoeng;
kellukesekujulisi cloche-kübaraid
kanti sügavalt pähe tõmmatuna, varjates otsaesise;
universaalselt kasutatav särkkleit lõi sirge, veidi toruja
siluetti. Värvide poole pealt tõusid ausse neutraalsed toonid:
must, tumesinine, beež ja hall.
Perioodi
moeikooniks oli ilmselgelt Coco Chanel, kes propageeris lihtsust kui elegantsuse
põhiprintsiipi. Ta tõi moodi pärlikeed, vabastas naised
korsettidest ning riietas
nad mugavatesse mustadesse kleitidesse või koguni pükstesse.
Uus
mood muutis radikaalselt arusaamu ideaalsest naisest. Moodne naine pidi
olema nooruslik – varasema lopsakuse asemel hinnati kõhnust, lamedat rinda ja kitsaid puusi.
1930ndad
Kolmekümnendatel jätkus eelmisel kümnendil alanud stiil. Uuendus oli aga see, et kui
varem õmblesid naised endale rõivaid peamiselt ise, või lasid
rätsepal õmmelda, siis nüüd ilmusid esimesed laiemale ringkonnale
avatud moemajad. Nende tulek tõi kaasa keerukama lõike, vapustavalt
kauni kanga ja ohtrate kaunistustega õhtutualettide ilmumise. Kuna
naiste osakaal tööturul aina suurenes, oli tarvis päevaks midagi
tagasihoidlikku ning õhtuks glamuurset.
No comments:
Post a Comment