1910 - 1919

Esimese maailmasõja eel avaldas Läänemaade moele märgatavat mõju orientalism. Seda iseloomustas erksate värvide julge kasutamine, sihvakale siluetile kantud kontrastne trükk ja idamaised tikandid.

Lisaks eelmisel kümnendil ampiiristiili loomisel, oli ka selle suuna eesotsas Paul Poiret. Ta kujundades haaremipükse ning kalliskivivärvides sillerdavaid turbaneid, mida ehtisid eksootilised suled ja rikkalik ornamentika. Poiret' disain sillutas teed modernismi iseloomustavale poisilikule stiilile, mida hiljem viljeles Chanel.

Otsustavalt muutis naistemoodi I maailmasõda (1914-1918). Kuna mehed suundusid sõjaväljale, muutusid naised iseseisvamateks, neil tuli tegutseda vabrikutes ning tähtsamale kohale tõusis mugavus. Pikk seelik, ebamugav korsett ning ülespandud suur soeng asendusid militaarsete vormirõivastega.

Mehed kandsid kalifeepükse ja kedriseid või nahast säärikuid, millega mindi isegi õhtusöögile ja teatrisse.

Tänu I maailmasõjale said teoks Chaneli ideed – moe tuumaks kujunes lihtsus. Igapäevaselt hakati kandma paljusid spordirõivaid, näiteks sviitreid ja lühikesi pükse. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi varasema riietumisstiili juurde, kuid selleks oli juba liiga hilja.