1940 - 1949

40ndate mood oli täielikult mõjutatud II maailmasõjast (1939-1945). Kuna sõja ajal olid võimalused piiratud, kavandati toodetud rõivad kokkuhoiu printsiibil tagasihoidlikus ja praktilises stiilis. Uut säästlikku trendi hakati nimetama utilitarismiks. Seda iseloomustasid asjalikud tegumoed, laiade kandiliste õlgadega jakid ja sirged või väheste voltidega seelikud. Rõivad pidid vastama kindlaksmääratud nõuetele. Näiteks määrati ette seeliku pikkus, nööpide ja taskute arv jne.

Suurimaks trendiks olid pükskostüümid, mis lisasid riietusele maskuliinsust. Selle vähendamiseks muutusid lõiked taas keha järgivateks (rõhutati taljet) ning kontsade kõrgus saavutas oma senise rekordi.

Kümnendi lõpul, 1947 aastal tõi Christian Dior avalikkuse ette new look'i. Pillav ja naiselik new look vastandus sõja ajal kantud kandilisele ja kokkuhoidlikule rõivastusele. Uut trendi iseloomustasid kitsas, korsetiga kokku tõmmatud piht, längus õlad, padjanditega rõhutatud laiad puusad ning tihedalt volditud sääremarjani ulatuvad kaharad seelikud. Esialgu šokeerivaks peetud ülimalt naiselik ja eriskummaline stiil domineeris vaatamata mitmetele kahtlustele naistemoes peaaegu kümme aastat.

1920ndad / 30ndad

(Kuna kolmekümnendatel suuri muudatusi ei toimunud, lisan selle kohe kahekümnendatele otsa samasse postitusse.)

1920ndad

Kahekümnendatel domineeris modernistlik stiil, mida iseloomustavad poisilikkus, puhtad, lihtsad jooned, adrogüünne siluett ja liigsete ilustuste puudumine.

Seelikud muutusid üha lühemaks, ulatudes 1926. aastal juba põlvede alla; taljejoon lähenes taas puusadele; vabaduse sümboliks said lühikesed juuksed nn bobsoeng; kellukesekujulisi cloche-kübaraid kanti sügavalt pähe tõmmatuna, varjates otsaesise; universaalselt kasutatav särkkleit lõi sirge, veidi toruja siluetti. Värvide poole pealt tõusid ausse neutraalsed toonid: must, tumesinine, beež ja hall.

Perioodi moeikooniks oli ilmselgelt Coco Chanel, kes propageeris lihtsust kui elegantsuse põhiprintsiipi. Ta tõi moodi pärlikeed, vabastas naised korsettidest ning riietas nad mugavatesse mustadesse kleitidesse või koguni pükstesse. 

Uus mood muutis radikaalselt arusaamu ideaalsest naisest. Moodne naine pidi olema nooruslik – varasema lopsakuse asemel hinnati kõhnust, lamedat rinda ja kitsaid puusi.

1930ndad

Kolmekümnendatel jätkus eelmisel kümnendil alanud stiil. Uuendus oli aga see, et kui varem õmblesid naised endale rõivaid peamiselt ise, või lasid rätsepal õmmelda, siis nüüd ilmusid esimesed laiemale ringkonnale avatud moemajad. Nende tulek tõi kaasa keerukama lõike, vapustavalt kauni kanga ja ohtrate kaunistustega õhtutualettide ilmumise. Kuna naiste osakaal tööturul aina suurenes, oli tarvis päevaks midagi tagasihoidlikku ning õhtuks glamuurset.

1910 - 1919

Esimese maailmasõja eel avaldas Läänemaade moele märgatavat mõju orientalism. Seda iseloomustas erksate värvide julge kasutamine, sihvakale siluetile kantud kontrastne trükk ja idamaised tikandid.

Lisaks eelmisel kümnendil ampiiristiili loomisel, oli ka selle suuna eesotsas Paul Poiret. Ta kujundades haaremipükse ning kalliskivivärvides sillerdavaid turbaneid, mida ehtisid eksootilised suled ja rikkalik ornamentika. Poiret' disain sillutas teed modernismi iseloomustavale poisilikule stiilile, mida hiljem viljeles Chanel.

Otsustavalt muutis naistemoodi I maailmasõda (1914-1918). Kuna mehed suundusid sõjaväljale, muutusid naised iseseisvamateks, neil tuli tegutseda vabrikutes ning tähtsamale kohale tõusis mugavus. Pikk seelik, ebamugav korsett ning ülespandud suur soeng asendusid militaarsete vormirõivastega.

Mehed kandsid kalifeepükse ja kedriseid või nahast säärikuid, millega mindi isegi õhtusöögile ja teatrisse.

Tänu I maailmasõjale said teoks Chaneli ideed – moe tuumaks kujunes lihtsus. Igapäevaselt hakati kandma paljusid spordirõivaid, näiteks sviitreid ja lühikesi pükse. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi varasema riietumisstiili juurde, kuid selleks oli juba liiga hilja.

1900 - 1909

20. sajand oli üha kasvava linnastumise sajand, kus toimusid väga kiired muutused. Kasutusele võeti mitmed tehnikauuendused, kuid muutus ka inimeste mõtteviis ning naise roll ühiskonnas.

Murdepunktiks, mis eelmise sajandi uuest eraldas oli Esimene maailmasõda oma katastroofiliste tagajärgedega. Sõjavapustused panid inimesed loobuma minevikuihalusest, pilgud suunati tulevikku ning levima hakkasid modernismi- ja progressiideed.

Ajastu alguses oli mood vaid vähestele kättesaadav luksus, kuid sajandi lõpuks oli sellest saanud kiiresti muutuv süsteem, millest said osa laiad rahvamassid. Muutusid toimusid tasapisi, kuid pidevalt. Igal kümnendil oli pakkuda mõningaid uuendusi, mida varem polnud nähtud.

Uue sajandi alguses jätkus aastal 1895 alguse saanud belle epoque (pr. k. „ilus ajajärk“). See oli kõrgklassi õitseaeg, mida iseloomustas pillav eluviis ning luksuslik rõivastus.

Naised kandsid rohkete kaunistustega külluslikke ja romantilisi kleite. Kangastest eelistati õhukest ja kerget sifooni ja tülli ning värvidest domineerisid pastelsed toonid.

Ajastu suurimaks trendiks oli korseti abil kujundatud S-kujuline siluett. Seda iseloomustasid „tuvipuguks“ kutsutud vormikas büst ja tahapoole väljavenitatud puusapiirkond, mis ühtekokku jätsid naisefiguurist jäiga ja ebaloomuliku S-tähe kujulise mulje.

Meestemood oli seevastu tagasihoidlik, moodustades justkui tausta, mis võimaldas naistel eredalt särada. Populaarseks muutus tume pintsakuga ülikond ning veidi lühemad ja kitsamad püksid. Üha enam leidsid poolehoidu kaabud, kõrged kitsad kraed ning hoolikalt raseeritud nägu.

Kümnendi lõpupoole, kui belle epoque hakkas lõppema, pääses naistemoes esile pehmem siluett. Prantsuse disaineri Paul Poiret eestvedamisel tuli moodi ampiirstiil ning kammitsev ja ebaloomulik S-figuur asendus sirgema joonega. Loobuti korsettidest, vöökoht nihkus ülespoole, rinnajoone alla, kust voogavad kangad otse alla langesid. Taoline muutus pakkus naistele võimaluse end avalikes kohtades esimest korda mugavalt tunda.

Beginning

Tere! Ütleme nii, et minu nimi on Q. Ma usun, et see on piisavalt jabur täht selleks, et antud sümbolit ei hakataks mingit moodi pookima külge minu pärisnimele ega seda üldse mingit pidi minuga seostuma. Mitte et ma sooviksin enda isikut kangesti varjata, kuid ma leian, et see pole antud blogi puhul lihtsalt vajalik.
See on blogi sellest mis mind huvitab - moest. Ma ei räägi aga mitte endast ega oma loomingust (samamoodi nagu Q tähe puhulgi) vaid moest laiemalt. Sellest kõigest mis mind ja sind ja igat inimest ümbritseb/on ümbritsenud. Ma usun, et mood on kõikjal. Kuna moodi on nii mitmesugust ja eripalgeslist, siis võib öelda, et kasvõi maal põllutööd tegevatel inimestel tuleb kokku puutuda moega.  Maal tuleb näiteks kokku puutuda kasvõi juba uute moodsate vahenditega töö tegemisel. Isegi kui moodi ei järgita, mõjutab see igatüht vähemal või enamal määral siiski. Et elu oleks lihtsam, tuleb ennast uute suundadega kursis hoida.

OKEI, mitte maaelust ei tahtnud ma rääkida. Kuigi mõneti sobib isegi antud teema minu esimeste postitustega kokku. Nimelt alustan ma blogimist 100 aasta tagusest elust. Küll aga rõivamoe poole pealt. Usun, et olemaks pädev mingil alal, tuleb teada ka seda, mis toimus minevikus. Kuna suurimad muutused moes toimusid 20. sajandil, siis kirjutan just sellel sajandi uuendustest.

Kuna kümnendeid aastasajas on aga kõigest kahe käe sõrmede jagu, ei saa ma otseloomulikult vaid ajaloost jutustama jääda. Pärast kümnendite lahkamist räägin edasi juba enam tänapäevast, niiet need, keda võib-olla niivõrd minevik ei huvita: hoidke kätt pulsil ja come back later! ;)